Veiseliha ostmine ei ole lihtne ülesanne ning paljude eestlaste pahameel on arusaadav – turul liigub palju kehva kvaliteediga veist.
Kuid hea veise puhul on tegemist vahest et kõige mahlasema ja maitsvama lihaga, mida sa eales proovinud oled. Selleks, et saada kvaliteetset veiseliha, pead juba enne esimest ostu teadma, mida tarnija käest küsida.
Siin on 5 küsimust, mida tarnija või tootja käest küsida, enne kui hakkad oma esimest tellimust tegema.
1. Milline on veise tõug ja vanus?
Mõned tõud lihtsalt on kvaliteetsema lihaga. See tähendab seda, et need tõud moodustavad marmorja lihastruktuuri tõenäolisemalt kui teised tõud. Veiseaustajate hulgas on tähtsal kohal näiteks Black Angus, Hereford ja Red Angus.
Vanusega on lihtne – mida noorem veis, seda õrnem ja pehmem liha.
2. Millisel söödaratsioonil on veised olnud? Kas teraviljanuumal või mitte? Mitu päeva oli veis teraviljanuumal, või koosnes veise toidulaud ainult rohumaa söödast?
- Suurt rolli liha maitses mängib see kuulus marmorluse aste, mida me kõik veise puhul taga ajame. Marmorlus tähendab lihaskiudude vahel olevaid nähtavaid rasvatriipe – mida rohkem marmorlust, seda parem. Selle rasva osakaal annab veiselihale iseloomuliku maitse ja kuna küpsetamisel rasv sulab, siis ka pehmuse. Ilma selleta oleks steik suhteliselt kuiv ja nätske.
- Põhiline erinevust marmorluses tuleneb sellest, kas loom on olnud tervaviljanuumal või rohumaasöödal.
- Rohumaaveise rasv on nähtavalt kollakama värvusega, mis tuleneb beeta-karoteenide ehk looduslike A-vitamiinide sisaldusest, mida rohttaimedes rohkelt leidub, kuid teraviljas mitte. Lisaks, rohumaaveise lihas sisalduvad mikrotoitained annavad sellele lihale iseloomuliku maitsenüansi.
- Teraviljasöödal peetavaid veiseid nuumatakse jõusöödaga üldiselt 90 kuni 200 päeva. Mida pikem periood, seda rohkem on valge värvusega marmorjat rasva.
- Seda infot arvesse võttes näeme, et teraviljasöödal olev veiseliha on pehmem ja maitsvam, kui soovid aga tervislikkuse aspekti arvesse võtta, siis rohumaaveis on tervislikum ja väherasvasem valik.
3. Millised on veise pidamistingimused?
Sellest, kuidas loomi koheldakse, sõltub see, kui kõrge on loomade stressitase, mis omakorda mõjutab liha pH-taset. Hollandlastel näiteks on tore ütlemine oma piimalehmade kohta: „Happy Dutch Cows“. Nad teavad, et rõõmus ja õnnelik lehm annab kvaliteetsemat piima. Sama kehtib ka liha kohta.
4. Kuidas on veiseliha järeltöödeldud?
Lihatööstus peab vastutama liha hügieenilisuse ja professionaalse kvaliteedi hindamise eest. USA-s annab näiteks USDA märgis paljudele tingimustele kvaliteedikinnituse.
EU-s ei ole lubatud kasvuhormoonidega söödetud lihaveise liha, seega EU märgis annab ka kindluse, et lihas neid ei leidu. Samuti annab EU märk kindluse, et antud liha tuleb just seda tõugu veiselt, mida müüja väidab.
5. Kas on tagatud õiged hoiustamise ja transpordi tingimused?
Veise tellimise puhul on oluline jälgida ka seda, et liha tuleb hoida kogu protessi vältel õigel temperatuuril. Isegi külmutamine tuleb teha õigesti (kiirkülmutamine, mis tagab, et üles sulanud lihast ei voola mahlad välja).
Foodmood / LM Keskusel on 25+ aastat kogemust veiseliha maaletoomisel. Me pöörame suurt tähelepanu ka sellele, et meie tarnijad jälgiksid õigeid hoiustamisenõudeid ning tagaksid õige temperatuuri kogu teekonna vältel, kaasaarvatud laadimise ja transpordi ajal.